Mari Prekup
"Time Machine"
Installation
30.10.2010 - 01.12.2010
Ajas edasi liikudes kipume möödunud seiku unustama. Täiskasvanuks saades tuhmuvad eredad lapsepõlve tundmused, mõtted ja juhtumused. Mari Prekup soovib taaselustada tema enese lapsepõlvetoa Lasnamäel nii nagu ta tollal 5 -aastasena elades oli, et juhatada meid taas väikesele inimesele omasesse, mütologiseeritud rõõmude ja hirmude maailma.
Saabub õhtu, on aeg magama minna, aga ma kardan. Mänguasjadega ei anna enam mängida. Nad on konteinerid tontidele. Kardan seestuda. Silmad kuivavad, ma ei julge pilgutada, sest vaatan tõtt ikoonidega, kes jõllitavad mind hukkamõitsvalt. Ma tean, nad teavad, et olen TEINUD pattu. Sest kollide ilmumine tundub ka täna täiesti võimalik. Siiani põen irratsionaalset tõrget vaimse maailma torkimise ees. Too tuba oli suures osas nagu iga teisegi lapse tuba tol ajal. Samas Kasvasin tugevalt religioosses peres. Tuba oli vastavate elementidega turvatud. Ka kõik muud objektid toas said sellest tugevalt täis laetud, mänguasjad, pimedad nurgad, suvalised tarbeesemed.
Jutud piiblist ja pühakute elulugudest panid uskuma imedesse ja sellesse, et Jumal armastab ja kaitseb meid, aga tema „ kõikenägev silm“ pani mind häbi tundma oma salajaste mõtete üle.
